Imeme kütusehinnad pilliroost madalamaks

Aastas jõuab maailmamerre hinnanguliselt 5-12 miljonit tonni prügi, mis ohustab maailmamere eluringi. Kohutavaks muudab asjaolu aspekt, et 80% sellest prügist pärineb maismaalt ning süü selle prahi tootmises lasub suuresti inimestel. Ettevõtjad on sellest tekitanud aga menuka müügiartikli. Kas poleemika lahendaks joogikõrte kasutamise keelamine või on tegu turundustrikiga?

Iga inimene peaks tegema enda poolt kõik võimaliku, et takistada mereprügi jõudmist tagasi oma toidulauale. Kuna maailmamerre sattuv prügi on mereloomade jaoks seedimatu, siis jõuab väga suure tõenäosusega see meieni õige pea tagasi. Tänapäeva ühiskonnas on prügi sorteerimine ning jäätmete tootmise vähendamine väga populaarne, kuid siiski leidub neid, kel pole sellest ei sooja ega külma. Mõtlemapanevaks selgituseks nendele inimestele oleks see, et me keegi ju ei taha endale uuesti prahti sisse süüa – joogikõrs, mille veidi aega tagasi ära viskasime, jõuab meieni tagasi näiteks kohafileena, milles sisalduvad toksilised ühendid.

Teisalt võib ühekorraplasti keelustamise ümber toimuvat arutelu vaadelda ka kui turundustrikki. Seeläbi rõhutakse inimeste südametunnistustele ning suunatakse neid ostma korduvkasutatavaid joogikõrsi. Hetkel pakutakse alternatiividena nii pilliroost-, klaasist- või metallist joogikõrsi. Samas aitab uute toodete turule toomine mitmekesistada ja elavdada Eesti turgu.

Ka keelamisest on pikas perspektiivis kasu, sest niimoodi suunatakse inimesed taaskasutatavate alternatiivide poole. Kõik saavad ka edaspidi tarbida oma lemmiktooteid, seejuures ohustamata Maa loomulikku eluringi.

Kahjude vähendamisele on kaasa aidanud plastnõude keelamine mitmes suurriigis, eesotsas Prantsusmaal. Näiteks korduvkasutatavate kõrte tarbimine hoiaks päevas ainuüksi Ameerika mastaabis ära 390 miljoni joogikõrre äraviskamise. Juba see oleks oluline samm plastprügi vähendamisel. Ka Eestis on probleemi lahendamiseks astutud juba esimesi samme: Rimi kauplustekett elimineeris oma tootemüügist ühekordsed plastkonteinerid.

Kui oleme edaspidi sama hoolimatud, siis süveneb probleem veelgi. Ajaga muutub üleminek

taaskasutatavatele materjalidele aina keerulisemaks. Protesteerides ja astudes vastu kütusehindadele, võitleme tuuleveskitega. Õiged otsused peavad täna tulema meist endast, sest mõtlematuses ei saa süüdistada kedagi teist.

 

Triinu Fross

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

Create your website at WordPress.com
Get started
%d bloggers like this: